Volatiilsus mõõdab, kui palju ja kui kiiresti instrumendi hind liigub. Kõrge volatiilsus tähendab suuri või kiireid hinnakõikumisi, mis suurendab kauplemisel riski, samas kui madal volatiilsus näitab suuremat stabiilsust. See võib kirjeldada ka laiemat turutingimust pikaajaliste ebakindluse perioodide ajal.
Mis põhjustab volatiilsust?
- Majandussündmused ja andmed: inflatsioon, tööhõive numbrid, SKP ja keskpanga poliitikad (eriti intressimäärade tõstmine või langetamine).
- Poliitilised ja geopoliitilised sündmused: valimised, regulatiivsed muudatused ja globaalset konfliktid.
- Investorite sentiment: hirm, ahnus ja turutsüklid mõjutavad ostu- ja müügirõhku.
- Ettevõtete uudised: kasumiaruanded (eriti kui prognoosid jäävad täitmata), ühinemised/omandamised ja skandaalid (trahvid, paljastused jne) võivad mõjutada aktsiahindu.
- Nõudlus ja pakkumine: puudujäägid, turu likviidsus ja globaalsed kaubanduse muutused.
- Mustade luikede sündmused: majanduskrahhid, loodusõnnetused ja pandeemiad.
Kuidas mõõta volatiilsust?
Volatiilsuse jälgimiseks on mitmeid viise. Üks neist on standardhälve, mis mõõdab, kui palju hinnad keskmisest kõrvale kalduma hakkavad – suurem erinevus näitab suuremat volatiilsust. Teiste meetodite hulka kuuluvad VIX, või volatiilsusindeks, mis mõõdab USA 500 oodatavat volatiilsust. Samuti saab kasutada ajaloolist volatiilsust, et hinnata hinnaliikumisi kindla perioodi jooksul, tuginedes varasematele hinnandmetele.
Alati pane riskijuhtimine esikohale volatiilsetes turutingimustes, sest suurenenud kõikumised võivad võimendada nii võimalikke kasumeid kui ka kahjumeid.