Volatiilsus mõõdab, kui palju ja kui kiiresti instrumendi hind muutub. Kõrge volatiilsus tähendab suuri või kiireid hinnakõikumisi, mis suurendab kauplemisel riski, samas kui madal volatiilsus viitab suuremale stabiilsusele. See võib kirjeldada ka laiemat turuolukorda pikemaajaliste ebakindluse perioodide jooksul.
Mis põhjustab volatiilsust?
- Majandussündmused ja andmed: inflatsioon, tööhõive näitajad, SKP ja keskpankade poliitikad (eriti intressimäära tõstmised või langetused).
- Poliitilised ja geopoliitilised sündmused: valimised, regulatiivsed muudatused ja globaalsed konfliktid.
- Investorite meeleolu: hirm, ahnus ja turutsüklid mõjutavad ostu- ja müügipressi.
- Ettevõtete uudised: kasumiaruanded (eriti kui prognoose ei täideta), ühinemised/omandamised ja skandaalid (trahvid, vihjetamine jne) võivad mõjutada aktsiahindu.
- Pakkumine ja nõudlus: puudujäägid, turu likviidsus ja globaalsed kaubanduse muutused.
- Mustade luikede sündmused: majanduskrahhid, loodusõnnetused ja pandeemiad.
Kuidas mõõta volatiilsust?
Volatiilsuse jälgimiseks on mitmeid viise. Üks neist on standardhälve, mis mõõdab, kui palju hinnad keskmisest erinevad – suurem erinevus näitab suuremat volatiilsust. Teised meetodid hõlmavad VIXi ehk volatiilsusindeksit, mis hindab USA 500 indeksi oodatavat volatiilsust. Samuti saab kasutada ajaloolist volatiilsust, et hinnata hinnaliikumisi antud perioodi jooksul, tuginedes varasematele hinnandmetele.
Volatiilsetes turutingimustes tuleks alati esikohale seada riskijuhtimine, kuna suurenenud kõikumised võivad võimendada nii võimalikke kasumeid kui ka kahjumeid.